29. ja 30. novembril toimus Tartus Aasia Keskuse korraldatud konverents „Autoriteet ja vaimsus islamis: mitmekesisuse allikad“, mille eesmärk oli tuua kokku nii Eesti kui ka välismaa teadlasi ja üliõpilasi, kes tegelevad islamimaailma uurimisega. Aasia Keskuse juhataja Elo Süld ütles oma tervituskõnes, et kuna islamimaailma mitmekesisuse üheks oluliseks põhjuseks on usulise autoriteediga seonduv, siis tuleb mitmekesisuse mõistmiseks sellele teemale erilist tähelepanu pöörata. Konverentsi fookuses oli religioosse autoriteedi konstrueerimine, legitimeerimine ja väljendamine traditsioonide, uskumuste, tekstide, kõnede, tavade ja rituaalide kaudu. Kohaletulnute seas oli uurijaid Tallinna Ülikoolist, Tartu Ülikoolist, Sisekaitseakadeemiast, Varssavi ülikoolist ning Cambridge’i Ülikoolist.
Konverentsi valgel on hea meel tõdeda, et islami ja islamimaailma uurimisega tegeletakse Eesti erinevates ülikoolides ja valdkondades. Teisalt on näha, et islami uurimises ei ole välja kujunenud kindlat suunda või ühist nimetajat, mis iseloomustaks siinset uurijaskonda. Sestap oli konverents hea võimalus tutvuda Eestis esindatud erinevate suundadega, mille hulgas on esindatud nii etnograafilised välitööd, keeleteaduslikud ja religioonisotsioloogilised uurimused kui ka religioonifilosoofilised lähenemised.
Kahepäevasel konverentsil keskenduti, nagu pealkirigi ütleb, islami mitmekesisusele ja seda just vaimuliku autoriteedi küsimustest lähtuvalt. Erinevate juhtumiuuringute ja välitööde tulemuste abil analüüsiti islami vähemusgruppide ja subkultuuride omapärasid. Samuti olid esindatud naiste õiguste küsimused Iraanis ning seksuaalvähemuste olukord Indoneesias. Põnev oli jälgida Ege Lepa ja professor Agata S. Nalborczyki (Varssavi ülikool) ettekandeid vastavalt Eesti ja Poola islamikogukonna sisemise dünaamika ja religioosse autoriteediga seonduva kohta. Elo Süld ja Helen Haas tõid tähelepanu keskpunkti sellised islamivähemused nagu ahmadiidid ja aleviidid koos nende seas leiduvate vaimuliku autoriteedi kehtestamise ja säilitamise viisidega. Huvitaval kombel toimus just sel ajal, kui professor Firuza Melville (Cambridge’i ülikool) pidas naiste olukorra kujutamisele Iraani kaasaegses kunstis keskenduvat ettekannet „Farah Ossouli and her Women, Life and Freedom“, ülikooli peahoone ees toetusavaldus Iraani naistele.
Mitugi ettekannet olid sellised, mis eeldavad kas araabia, türgi või indoneesia keele väga head oskust. Helen Geršmani (Tallinna Ülikool) keeleliste ja retooriliste meetodite võrdlus araabia kõnedes ning Imar Kouchoukali (Tartu Ülikool) islamieelse luule analüüs kõnelevad mitte ainult väga heast araabia keele oskusest, vaid ka keeletunnetusest. Sevda Özdeni (Tallinna Ülikool) ettekanne „The relationship between authority and poetry: the case of Sheikh Galib and Sultan Selim III“ tõi fookusesse Osmanite-aegsed delikaatsed suhted valitsejate ja neid ülistavate luuletajate vahel. Terje Toomistu (Tartu Ülikool) etnograafilistel välitöödel põhinev ettekanne Indoneesia transsooliste naiste kuuluvusest ja suhestumisest islamiühiskonda pööras tähelepanu seksuaalvähemuste olemasolule ja olukorrale.
Konverentsil otsiti ka erinevatest vaatenurkadest vastust küsimusele, kes on õigustatud olema vaimulik juht. Näiteks Samer Dajani (sõltumatu uurija) „Al-Ḥakīm al-Tirmidhī on the Superiority of the Mystics over the Jurists“ ja Abdulkadir Tanişi ettekanne „The Philosopher as Religious Authority: al-Ghazali and William James’ Critique of Absolutist Philosophies“ näitasid, et sellele küsimusele võib küll olla palju vastuseid, kuid nende lahknemiste tõttu on siiski raske väita midagi üheselt. Mis toob meid tagasi islami mitmekesisuse allikateni, millest üks olulisemaid peitub kindlasti religioosse autoriteedi küsimuses.
Konverentsil käsitletud teemad võeti kokku Imar Kouchoukali modereeritud ümarlaua vestluses, kus osalesid Samer Dajani, professor Firuza Melville ja professor Agata S. Nalborczyk.
Helen Haas, Lähis-Ida teadur
25. jaanuar 2023